Sisu
Depressioonist saab ravida, kuna selle põhjused pole veel täielikult välja selgitatud, pole valemit, vaid mitu alternatiivi, mida saab kasutada iga juhtumi korral aju reaktsiooni muutmiseks ja meeleolu parandamiseks.
See on psühhiaatriline häire, mille korral depressiivne meeleolu ja soovi kaotus, mis on seotud muude sümptomitega, nagu une, söögiisu, väsimuse ja süütunde muutused, häirivad inimese igapäevast elu. On tegureid, mis mõjutavad depressiooni arengut, näiteks geneetilised või pärilikud põhjused, ja keskkonnapõhjused, näiteks stressirohke aeg elus või mõne olulise inimese kaotus. Selle haiguse sümptomite ja põhjuste paremaks mõistmiseks vaadake, kuidas eristada kurbust depressioonist.
Seega on depressiooni seisundi ravimiseks olemas alternatiivsed ravivõimalused, mida saab teha eraldi või koos, kuid parim tüüp, vajalik aeg ja kasutatavad annused võivad iga inimese jaoks erineda. Lisaks on kahtluse korral alati oluline abi otsida psühhiaatrilt, kes määrab vajaliku ravi tüübi.
1. Ravimite kasutamine
Antidepressandid on aju neurotransmitterite asendamiseks kasutatavad ravimid, nagu serotoniin, dopamiin ja norepinefriin, mida depressioon tavaliselt vähendab. Ravimite kasutamine on näidustatud peamiselt mõõdukatel ja rasketel juhtudel ning seda tuleb kasutada regulaarselt, vastasel juhul võib haigusest taastumine olla väga keeruline.
Peamised depressiooni raviks kasutatavad antidepressandid on:
Antidepressantide klass | Mõned üldnimed | Kõrvalmõjud |
Tritsüklilised antidepressandid | Imipramiin, klomipramiin, amitriptüliin või nortriptüliin | Suukuivus, kusepeetus, kõhukinnisus, luulud, unisus, madal vererõhk ja pearinglus tõusmisel |
Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid | Fluoksetiin, paroksetiin, tsitalopraam, estsitalopraam, sertraliin või trazodoon | Iiveldus, suukuivus, unisus, liigne higistamine, värinad, kõhukinnisus, peavalu ja ejakulatsiooniprobleemid |
Tagasihaarde inhibiitorid või suurenenud serotoniini ja norepinefriini aktiivsus | Venlafaksiin, Desvenlafaksiin, Duloksetiin või Mirtasapiin | Suukuivus, unetus, närvilisus, treemor, unisus, iiveldus, oksendamine, ejakulatsiooniprobleemid, liigne higistamine ja hägune nägemine |
Monoaminoksidaasi inhibiitorid | Seleginiin, pargyliin, fenelsiin või toloksatoon | Suurenenud rõhk, posturaalne hüpotensioon, kehakaalu tõus, unetus |
Ravimid hakkavad toime tulema umbes 2–6 nädala jooksul ning raviaeg võib ka inimeseti erineda, olles mõnel juhul vajalik vaid lühikeseks perioodiks, näiteks 6 kuuks, kuna see võib olla vajalik ka Aastaid. Mis aitab arstil määrata raviaega, annust ja ravimitüüpi, on sümptomite paranemine ja viis, kuidas inimene ravile reageerib.
Lisaks ei pruugi depressiooni ravimiseks olla piisav ainult ravimite kasutamine, on oluline, et inimene töötaks oma psühholoogilisel küljel, näiteks vestluste, psühhoteraapiaseansside ja eneseteadvust soodustavate tegevuste kaudu.
2. Psühhoteraapia seansid
Psühhoteraapiat teeb psühholoog või psühhoterapeut ning oluline on aidata emotsionaalsete raskuste lahendamisel, stimuleerides inimese enesetundmist ja lahendades sisemisi konflikte. See on hädavajalik isegi siis, kui inimene juba ravimeid kasutab, kuna see aitab mõtteid ümber korraldada ning ergutada tundeid ja rõõmu.
Psühhoteraapia seansse korraldatakse tavaliselt 8, 4 või 2 korda kuus, sõltuvalt iga inimese vajadustest.
3. Elektrokonvulsiivne ravi
Elektrokonvulsiivne ravi koosneb kontrollitult ja valutult aju elektrilöögi protseduuridest, mis hõlbustavad ajutegevuse ümberkorraldamist. See on teatud tüüpi ravi, mida viiakse läbi raske depressiooni korral, kus teiste olemasolevate ravimeetoditega ei toimunud paranemist.
4. Uued ravimeetodid
On uuemaid ravimeetodeid, mis on näidanud häid tulemusi depressiooni ravimisel inimestel, kes teiste ravivormidega ei parane. Nende hulgas on transkraniaalne magnetiline stimulatsioon, vaguse närvi stimulatsioon ja aju sügav stimulatsioon.
Need on ajutegevuse stimuleerimise ja ümberkorraldamise vormid väikeste stimuleerivate elektroodide implantatsiooni kaudu, mis on võimelised ravima ka mitmeid neuroloogilisi haigusi, näiteks depressiooni, epilepsiat või Parkinsoni tõbe.
Vaadake, kuidas seda tehakse ja milliseid haigusi saab aju sügava stimulatsiooniga ravida.
5. Alternatiivsed ravimeetodid
Depressiooni ravi täiendamiseks on looduslikke viise, mis on suurepärased liitlased, kuid see ei tohiks asendada arsti juhendatud ravi. Nende hulgas on:
- Nõelravi: võib leevendada mitmeid selle haigusega seotud sümptomeid, nagu valu, ärevus ja unetus;
- Meditatsioon: annab enesetunde ja tunnete kontrolli, mis võib parandada enesekindlust ja enesehinnangut;
- Füüsiline aktiivsus: regulaarne treenimine aitab lisaks heaolule vabastada ka selliseid hormoone nagu serotoniin ja endorfiinid, mis on depressiooni ravis hädavajalikud. Rühmatreeningutel kui spordialal võib sotsiaalse elu paranemise tõttu olla veelgi rohkem eeliseid;
- Reiki: on tehnika, mis pakub lõõgastust ja heaolu ning võib olla kasulik depressiooni sümptomite vastu võitlemiseks;
- Antidepressantide toit: on toite, näiteks banaanid, maapähklid, kaer ja piim, mis suurendavad trüptofaani ja muude ainete, näiteks magneesiumi taset, mis stimuleerivad heaoluhormoonide tootmist. Uurige, millised toidud aitavad teil depressioonist välja tulla.
Lisaks on soovitatav investeerida sellistesse huvialadesse nagu muusika, lugemine ja grupitegevused, kuna need on tegevused, mis parandavad enesehinnangut ja enesekindlust, olles olulised sammud depressiooni ravimiseks. Vaadake veel näpunäiteid selle kohta, kuidas enesehinnangut parandada.
6. Ravige muid depressiooni põhjuseid
On mõningaid haigusi, mis võivad põhjustada või suurendada depressiooni tekkimise tõenäosust, näiteks hüpotüreoidism, B12-vitamiini puudus, diabeet, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi või insultijärgne haigus, mistõttu on vaja läbi viia nende sobiv ravi, et oleks võimalik võidelda sümptomid.
Lisaks on ka ravimeid, mida võib kasutada muude probleemide raviks ja mis põhjustavad depressiivset meeleolu, näiteks Propranolol, Simvastatin ja Phenobarbital. Seega, kui mis tahes ravimi kasutamisel on depressiooni sümptomeid, on oluline rääkida jälgiva arstiga, et arutada ravi muutmise võimalust.
Kui kaua depressiooniravi kestab?
Depressiooni raviks pole ette nähtud aega, nii et mõned inimesed paranevad mõne kuu pärast, teised peavad seda ravima aastaid. Tavaliselt sõltub see haiguse põhjusest ja tõsidusest, samuti inimese võimest ja tahtest ravi õigesti jälgida. Mõned näpunäited depressiooni ravi tõhustamiseks ja kiirema ravi võimaldamiseks on:
- Ärge hoidke sama ravimit, kui paranemine pole paranenud 6 nädala pärast: see on aeg, mis on vajalik kõigi ravimite toimimiseks, nii et kui sellel perioodil pole paranemist täheldatud, on oluline annuse suurendamiseks psühhiaatriga rääkida või mõnel juhul , muuta ravimi tüüpi;
- Tehke psühhiaatriga ümberhindamisi: oluline on pidada arstiga järelkonsultatsioone eelnevalt kindlaksmääratud aegadel, näiteks iga 3 või 6 kuu tagant, et sümptomid ja vajadus annuseid korrigeerida saaksid uuesti läbi;
- Abi otsimine: depressioonist üksi on raskem üle saada, seetõttu on hädavajalik rääkida oma sõbra, pereliikme, psühholoogi või arstiga alati, kui teil on halb või kui märkate sümptomite halvenemist;
- Pange paika eesmärgid: võtke endale eesmärk või eesmärk, nagu näiteks uue projekti, töö või tegevuse alustamine, kuna need võivad olla hoiakud, mis aitavad elule mõtestada.
Lisaks on oluline arendada vaimsust, kuna vaimustatud inimeseks olemine ei tähenda tingimata religioosset olemist, vaid suhtumist sellesse, et uskuda, et elus on eriline põhjus ja hetkedest rõõmu tunda, andes seeläbi elule erilisema mõtte.
Vaadake teisi näpunäiteid selle kohta, mida saate depressiooni ravimisel teha.