Sisu
Emaka mahtu mõõdetakse günekoloogi soovitud pildistamistestide abil, mille puhul 50–90 cm3 mahtu peetakse täiskasvanud naiste jaoks normaalseks. Emaka maht võib aga varieeruda sõltuvalt naise vanusest, hormonaalsest stimulatsioonist ja raseduseast, sel juhul võib areneva loote olemasolu tõttu täheldada emaka mahu suurenemist.
Ehkki enamikku emaka muutuste põhjuseid peetakse normaalseks, on nähtavate sümptomite, näiteks rasestumisraskuste, spontaansete abortide, ebaregulaarse menstruatsiooni või tugeva voolamise, valu ja ebamugavustunne urineerimisel või seksuaalvahekorra ajal ning tugevad krambid, korral siiski oluline günekoloogile sümptomite põhjuste uurimiseks ja seega saab määrata kõige sobivama ravi.
Kuidas teada emaka mahtu
Emaka mahtu hindab günekoloog pilditestide abil, näiteks transvaginaalse ja kõhuõõne ultraheli abil. Seega saab arst uuringu käigus kontrollida emaka pikkust, laiust ja paksust, võimaldades arvutada selle mahtu.
Need testid viiakse tavaliselt läbi rutiinselt, näidates neid vähemalt kord aastas, kuid neid saab tellida ka siis, kui naisel ilmnevad muutuste tunnused ja sümptomid. Oluline on pöörata tähelepanu günekoloogi soovitud eksamile, sest näiteks kõhuõõne ultraheli korral peate 6–8 tundi paastuma, samuti jätma põie täis. Mõistke, kuidas tehakse kõhuõõne ultraheli.
Mis võib muutuda
Emaka suuruse varieerumist peetakse sageli normaalseks ja seetõttu pole ravi vajalik. Sellega kaasnevate tunnuste või sümptomite ilmnemisel on arstil lisaks pildistamistestidele oluline näidata ka teiste günekoloogiliste ja vereanalüüside läbiviimist, et tuvastada emaka suuruse varieerumise põhjus ja seega ka kõige sobivam ravi.
Mõned olukorrad, kus võib täheldada emaka mahu muutust, on:
1. Rasedus
Raseduse arenedes on tavaline emaka mahu suurenemine, sest laps vajab korralikuks arenguks rohkem ruumi. Lisaks, kui naisel on olnud kaks või enam rasedust, on normaalne ka emaka mahu suurenemise täheldamine.
2. Naise vanus
Naise arenedes suureneb emaka suurus, samal ajal kui toimub teiste suguelundite areng ja küpsemine, mida peetakse seejärel keha loomulikuks protsessiks. Seega võib emaka mahu normaalne väärtus erineda vastavalt inimese vanusele, olles laste puhul madalam ja aja jooksul suurenev.
3. Hormonaalne stimulatsioon
Hormonaalset stimulatsiooni teostavad tavaliselt naised, kellel on raskusi rasestumisega, kuna hormoonide kasutamise kaudu on võimalik stimuleerida ovulatsiooni ja tagada embrüo implantatsiooni soodustavad emaka seisundid, mis võivad häirida emaka mahtu.
4. Menopaus
Menopaus on organismi loomulik protsess, kus tavaliselt täheldatakse emaka mahu vähenemist. Sellisel juhul näitab günekoloog, et kinnitada, et mahu vähenemine on tegelikult seotud menopausiga, hormoonide mõõtmist, mis kinnitab naise viibimise perioodi. Vaadake mõnda menopausi kinnitavat testi.
5. Imiku emakas
Imiku emakas, mida nimetatakse ka hüpoplastiliseks emakaks või hüpotroofseks hüpogonadismiks, on kaasasündinud häire, mille korral naise emakas ei arene, jäädes samas mahus ja suuruses kui lapsepõlv. Saage aru, mis see on ja kuidas identifitseerida imiku emakas.
6. Günekoloogilised muutused
Fibroidide, fibroidide, endometrioosi või kasvajate esinemine emakas võib samuti põhjustada muutusi emaka mahus, samuti võib esineda märke ja sümptomeid, näiteks verejooks, seljavalu ja ebamugavustunne seksuaalvahekorra ajal ning arst peaks seda uurima, et saab alustada kõige sobivamat ravi.
Loodud: Tua Saúde toimetuse meeskond
Bibliograafia>
- CARDOZO, Renan F. Emakakaela maht raseduse ajal: kahemõõtmelise ja kolmemõõtmelise sonograafilise kiindumuse võrdlus. Magistritöö, 2018. Fundação Oswaldo Cruz - naiste, laste ja noorukite riiklik tervishoiuinstituut Fernandes Figueira.
- KASIKAR, I; MONGELLI, M.; REID, S.; VÕIMALIK, G. Emaka mahu hindamine: vaatepunkti ja 3D ultraheli hinnangu võrdlus laparoskoopilise hüsterektoomiaga naistel. Australas J Ultraheli Med. Kd 18. 1 ed; 27-32, 2015