Sisu
Quervaini sündroom vastab kõõluste põletikule, mis asuvad pöidlaosas, kusjuures selle piirkonna valu ja turse on tajutud, mis võib pöidlaga liigutusi tehes veelgi süveneda. Selle sündroomi põhjus pole ikka veel väga selge, kuid sümptomid tavaliselt halvenevad, kui tehakse näiteks korduvaid liigutusi, näiteks tippimist.
Ravi peab ortopeed näitama vastavalt inimese ilmnenud sümptomitele, sageli näidustatakse pöidla immobiliseerimist ja põletikuvastaste ravimite kasutamist sümptomite leevendamiseks. Juhtudel, kui sümptomid ei kao isegi raviga või kui sümptomid on nii intensiivsed, et segavad igapäevaste toimingute tegemist, võib osutuda operatsiooniks.
Quervaini sündroomi sümptomid
Quervaini sündroomi sümptomid tekivad siis, kui pöidlaosas paiknevad kõõlused muutuvad põletikuliseks, raskendades kõõluste libisemist ja seega on sõrme liikumisel valu. Seega on peamised sündroomiga seotud:
- Valu pöidlas, eriti kui on sõrme liikumine;
- Valu piirkonnas, kui randme liigutatakse painutatud sõrmega külgsuunas;
- Valu piirkonnas puudutamisel;
- Saidi jäigastamine;
- Kohalik turse, mida täheldatakse peamiselt hommikul;
- Raskused objekti hoidmisel;
- Valu ja ebamugavustunne tavaliste igapäevaste liigutuste sooritamisel, näiteks purgi avamine, särgi nööpimine või ukse avamine.
Ehkki Quervaini sündroomi põhjus pole ikka veel väga selge, arvatakse, et igapäevased korduvad liigutused võivad soodustada põletikku või süvendada sümptomeid inimestel, kellel on juba sündroom diagnoositud, ning võivad olla ka seotud krooniliste ja süsteemsete haigustega nagu diabeet, podagra ja reumatoidartriit.
Lisaks tekib mõnel inimesel suurem tõenäosus Quervaini sündroomi menopausieelsete naiste, rasedate naiste või inimestena, kellel on mingil eluperioodil randmemurd.
Kuidas ravi tehakse
Quervaini sündroomi ravi peaks toimuma vastavalt ortopeedi juhistele, enamikul juhtudel on põletiku liikumise ja süvenemise vältimiseks näidustatud pöidla ja randme immobiliseerimine. Lisaks võib nendel juhtudel sümptomite leevendamiseks näidata ka analgeetiliste või põletikuvastaste ravimite kasutamist. Mõnel juhul võib taastumise kiirendamiseks näidata ka kortikosteroidide infiltratsiooni.
Kui ravimitega ravimine ei ole piisav või kui sümptomid piiravad igapäevast tegevust, võib arst soovitada põletiku ravimiseks operatsiooni ning soodustada sümptomite leevendamist ja leevendamist. Samuti on tavaline, et pärast operatsiooni on taastumisprotsessi kiirendamiseks ette nähtud füsioteraapia seansid.