Sisu
Magamine on väga oluline, sest just une ajal taastab keha energiat, optimeerib ainevahetust ja reguleerib keha toimimiseks hädavajalike hormoonide, näiteks kasvuhormooni, tööd.
Magamise ajal toimub mälu konsolideerumine, mis võimaldab koolis ja tööl paremini õppida ja sooritada. Lisaks parandatakse peamiselt une ajal keha kudesid, hõlbustades haavade paranemist, lihaste taastumist ja tugevdades immuunsüsteemi.
Seega on hea uni soovitatav, et vältida tõsiseid haigusi, nagu ärevus, depressioon, Alzheimeri tõbi ja enneaegne vananemine. Regulaarse une saamiseks on siiski soovitatav kasutada mõnda harjumust, näiteks alati magada samal ajal, vältida teleri sisselülitamist ja säilitada pimedas keskkonnas. Vaadake meie näpunäiteid selle kohta, mida teha, et hästi magada.
Mis juhtub, kui sa ei maga hästi
Piisava puhkuse puudumine, eriti kui mitu ööd on kaotsi läinud või kui magada on rutiinne, põhjustab selliseid probleeme nagu:
- Mälu ja õppimise vähenemine;
- Meeleolu muutused;
- Psühhiaatriliste haiguste, näiteks depressiooni ja ärevuse tekkimise oht;
- Suurenenud põletik kehas;
- Suurenenud õnnetuste oht tänu kiirele reageerimisvõimele;
- Viivitage keha kasvu ja arenguga;
- Immuunsüsteemi nõrgenemine;
- Muutused glükoosi töötlemisel ja selle tagajärjel kehakaalu tõus ja diabeet;
- Seedetrakti häired.
Lisaks on halb uni seotud ka rasvumise, diabeedi, kõrge vererõhu ja vähi tekke suurema riskiga. Inimestel, kes magavad vähem kui 6 tundi päevas, on insuldi oht peaaegu viis korda suurem.
Kui kaua peaks magama kestma
Ei ole soovitatav magada vähem kui 6 tundi päevas. Piisava une hulk päevas on aga inimesel erinev mitme teguri tõttu, millest üks on vanus, nagu on näidatud järgmises tabelis:
Vanus | Uneaeg |
0 kuni 3 kuud | 14 kuni 17 tundi |
4 kuni 11 kuud | 12 kuni 15 tundi |
1 kuni 2 aastat | 11 kuni 14 tundi |
3 kuni 5 aastat | 10 kuni 13 tundi |
6 kuni 13 aastat | 9 kuni 11 tundi |
14–17 aastat | 8 kuni 10 tundi |
18–64 aastat | 7 kuni 9 tundi |
65 ja rohkem | 7 kuni 8 tundi |
Need unetunnid on vajalikud füüsilise ja vaimse tervise säilitamiseks ning on oluline meeles pidada, et kroonilise unetuse all kannatavatel inimestel on suurem risk aju talitlushäiretega seotud haiguste, nagu dementsus ja mälukaotus. Vaadake 7 nippi, et mälu vaevata parandada.
Järgmise kalkulaatori abil saate vaadata, millal peaksite magama jääma, et ärkama või magama minna.
Sest väikestest uinakutest ei piisa
Päeval uinakutest või paar tundi öösel magamisest ei piisa hea tervise säilitamiseks, kuna uni peab läbima 5 etappi:
- 1. etapp: kestab umbes 15 minutit ja seda iseloomustab uinumisprotsess, kui lihased hakkavad lõdvestuma ja aju pole veel täielikult lahti ühendatud, nii et inimene võib ärrituse korral kergesti ärgata;
- 2. faas: see on kergema une faas, kui südame- ja hingamissagedus väheneb ning kehatemperatuur hakkab langema. See kestab umbes 10 kuni 20 minutit;
- 3. faas: keha hakkab magama sügavalt, ainevahetus aeglustub ja kõik elundid töötavad aeglasemalt. Selles etapis toodetakse kõige rohkem kasvuhormooni;
- 4. etapp: see on sügava une faas, mil keha hakkab tõepoolest oma energiat täiendama, rakkude tervist taastama ja kasvuga seotud hormoone tootma;
- REM-faas: selles etapis tekivad unenäod ja aju säilitab päeva jooksul saadud olulise teabe ning kõrvaldab mittevajalikuks peetava mälu.
Seega on unistamine oluline näitaja, et mälu töötab hästi, ja kui öine uni pooleks katkeb, on tõenäoliselt probleemne ka järgmine öö, kuna keha ei suuda unefaase õigesti järgida.
Parema une strateegiad
Et paremini magada, peaksite pärast kella 17 vältima kohvi joomist ja kofeiiniga toodete tarbimist, näiteks rohelist teed, koolat ja šokolaadisoodat, kuna kofeiin takistab väsimussignaalide jõudmist ajju, mis näitab, et on aeg magada.
Lisaks peaks teil olema rutiinne pikali heitmine ja tõusmine, austades töö- ja puhkeaegu ning luues enne magamaminekut rahuliku ja pimeda keskkonna, kuna see stimuleerib saabumise eest vastutava hormooni melatoniini tootmist. une. Mõnel juhul võib unehäirete korral olla parem võtta magamiseks melatoniinikapsleid.
Parema une saamiseks vaadake mõnda teaduses kinnitatud nippi: