Sisu
Emakakaela adeniit, mida nimetatakse ka emakakaela lümfadeniidiks, vastab emakakaela piirkonnas, see tähendab pea ja kaela ümbruses paiknevate lümfisõlmede põletikule, ja seda tuvastatakse sagedamini lastel.
Emakakaela lümfadeniit areneb tavaliselt viiruste või bakterite põhjustatud nakkuste tõttu, kuid see võib olla ka kasvajate sümptom, näiteks see, mis juhtub näiteks lümfoomi korral. Saage aru, mis on lümfoom ja kuidas seda tuvastada.
Seda tüüpi adeniiti tuvastab arst palpeerimisel kaelal ja seos inimese kirjeldatud sümptomitega. Samuti võib osutuda vajalikuks teha diagnostilisi teste ja kasvaja kahtluse korral võib olla vajalik teha koebiopsia pahaloomulise kasvaja tunnuste otsimiseks. Vaadake, mis on biopsia ja milleks see on mõeldud.
Peamised sümptomid
Lisaks ganglionipõletiku põhjustega seotud sümptomitele võib emakakaela adeniiti märgata:
- Ganglionide suuruse suurenemine, mida saab tajuda kaela, kõrvade taga või lõua all palpeerides;
- Palavik;
- Palpimise ajal võib esineda valu.
Diagnoos pannakse kaelas paiknevate lümfisõlmede palpeerimisega lisaks eksamitele, mis võimaldavad tuvastada lümfisõlmede turse põhjuseid, et oleks võimalik kindlaks teha juhtumi parim ravi. Seega määrab arst tavaliselt lisaks teatud bakterite ja viiruste seroloogilisele läbiviimisele vereanalüüsi, näiteks täieliku vereanalüüsi ja mikrobioloogilise testi, et kontrollida, milline aine põhjustab nakkust, kui emakakaela lümfadenopaatia on nakkuse tagajärg.
Lisaks nendele testidele võib kasvajarakkude olemasolu või puudumise kontrollimiseks osutuda vajalikuks lümfisõlme biopsia, kui arst leiab muutusi pahaloomulises protsessis kahtlustatavas vereanalüüsis. Vaadake, kuidas tuvastada muutusi verepildis.
Kuidas ravi tehakse
Emakakaela adeniidi ravi eesmärk on ravida selle põhjust. Seega, kui sõlmede turse on tekkinud bakterite nakatumise tõttu, näiteksStaphylococcus aureus või Streptococcus sp., võib arst soovitada kasutada antibiootikume nende bakterite vastu võitlemiseks. Näiteks emakakaela adeniidi korral, mis on põhjustatud näiteks HIV, Epstein-Barri või tsütomegaloviiruse nakatumisest, on soovitatav kasutada viirusevastaseid aineid. Lisaks võib arst soovitada põletikunähtude leevendamiseks põletikuvastaste ravimite kasutamist.
Kui eksamite tulemusel teatatakse vähirakkude olemasolust, mis viitab näiteks kilpnäärmevähile või lümfoomile, võib arst lisaks kemoteraapiaseansside läbiviimisele kirurgiliselt eemaldada ka turset põhjustava ganglioni või kasvaja. Siit saate teada, kuidas seda tehakse ja millised on kemoteraapia kõrvaltoimed.